Laulupeo lugu ulatub \u00fcle 150 aasta<\/strong><\/h4>\n\n\nLaulupidude ajalugu Eestis on pikk ja kandev. Esimene \u00fcldlaulupidu toimus Tartus aastal 1869. See oli rahvusliku \u00e4rkamise aeg ja kooride \u00fchine laulmine kandis endas selget s\u00f5numit: me oleme rahvas, meil on keel, meil on oma kultuur. Sellest sai traditsioon, mida ei suutnud murda ei tsensuur, okupatsioon ega muutuvad ajad.
Laulupeod on aset leidnud regulaarselt, kuigi m\u00f5nel perioodil tuli pidada ka \u201evaikseid aastaid\u201c. Ajalooliselt on need peod olnud seotud tugevalt rahvustunde, keele s\u00e4ilimise ja kultuurilise j\u00e4rjepidevusega. Nii laulu- kui ka tantsupidude traditsioon kanti 2003. aastal UNESCO vaimse kultuurip\u00e4randi nimekirja.
T\u00e4naseks on laulupidu kasvanud niiv\u00f5rd suureks, et tegemist on suurima regulaarse koorimuusika festivaliga terves maailmas. Viimati osales \u00fcle 35 000 esineja ning pealtvaatajate arv \u00fcletas 100 000. See ei ole ainult kultuuris\u00fcndmus \u2013 see on logistiline, sotsiaalne ja rahvuslik n\u00e4htus.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
\n![\"\"](\"https:\/\/www.sokisahtel.net\/blog\/wp-content\/uploads\/2025\/05\/IIseoma-2025-meened-2-683x1024.png\")
<\/a><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n\nLeia k\u00f5ik ISEOMA meened siit!<\/a><\/div>\n<\/div>\n\n\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/www.sokisahtel.net\/blog\/wp-content\/uploads\/2025\/05\/1000005331-682x1024.jpg\")
<\/a><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n2025. aasta pidu: ISEOMA toimub 3-6. juulil Tallinnas<\/strong><\/h4>\n\n\nISEOMA toob kokku sajad kollektiivid \u00fcle Eesti ja v\u00e4lismaalt. Suveks kulmineeruv pidu on mitme aasta t\u00f6\u00f6 tulemus \u2013 repertuaari\u00f5ppest, eelproovidest, \u017e\u00fcriide hindamistest ja l\u00f5ppvalikust alates.<\/p>\n\n\n\n
Laulupeo programm jaguneb traditsiooniliselt kolme-nelja p\u00e4eva peale. Alustatakse tantsupeoga Kalevi staadionil, j\u00e4rgneb rongk\u00e4ik ja kulminatsiooniks suur laulupeo kontsert Tallinna Lauluv\u00e4ljakul. Kontserdi l\u00f5pus k\u00f5lav “Mu isamaa on minu arm” (s\u00f5nad Lydia Koidula, viis Gustav Ernesaks) on hetk, kus korraks seisatab ka aeg. Seda laulu ei esitata lihtsalt \u2013 see juhtub<\/em> koos k\u00f5igi kohalolijatega. T\u00e4navuse aasta peo repertuaar peegeldab taas p\u00f5imumist klassikalisest koorimuusikast ja uuematest l\u00e4henemistest. Fookuses on muusika, mis r\u00e4\u00e4gib inimesest endast \u2013 tema juurtest, valikutest ja kohalolust.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n\nMilline on kaasaegne laulupeomeene?<\/strong><\/h4>\n\n\nKui laulupidu kestab m\u00f5ned p\u00e4evad, siis m\u00e4lestused kestavad kauem. Ja just sellep\u00e4rast on iga laulupeoga seotud ka oma meenekollektsioon. Need ei ole lihtsalt suveniirid, mida korraks vaadata ja kapinurka visata. T\u00e4nane meene on tihti praktiline, disainitud nii, et seda kannaksid p\u00e4riselt ka p\u00e4rast pidu.<\/p>\n\n\n\n
ISEOMA ametlikud meened<\/strong> on saadaval Sokisahtli e-poes ja peo ametlikus veebipoes. <\/a>Kollektsioon on loodud koost\u00f6\u00f6s disainerite ja tootjatega, kes tunnevad nii kooriliikumist kui ka igap\u00e4evaelu vajadusi. Sa ei leia sealt lihtsalt logoga T-s\u00e4rke.<\/a> Valikus on n\u00e4iteks kvaliteetsed pusad<\/a>, kestlikud kandekotid, vihmakeebid<\/a>, mida ei pea pr\u00fcgikasti viskama p\u00e4rast esimest kasutust, ning sokid<\/a>, millel on v\u00e4\u00e4rt rohkem kui ainult korraks soojad jalad.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n\n\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/www.sokisahtel.net\/blog\/wp-content\/uploads\/2025\/05\/IIseoma-2025-meened-1-683x1024.png\")
<\/a><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/www.sokisahtel.net\/blog\/wp-content\/uploads\/2025\/05\/ISEOMA-2025-Laulu-ja-tantsupeo-sinine-pusa-5-edited.png\")
<\/a><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n\nMis teeb need meened eriliseks, ongi nende kontekst. T-s\u00e4rk<\/a> on T-s\u00e4rk ainult siis, kui selle k\u00fcljes pole lauluv\u00e4ljaku tolmu, \u00f6\u00f6majale jooksmise v\u00e4simust ja \u00fchise h\u00e4\u00e4le k\u00f5la. P\u00e4rast pidu muutub see esemeks, millel on lugu.<\/p>\n\n\n\nLisaks praktilistele toodetele leiab e-poest ka v\u00e4iksemaid s\u00fcmboolseid kingitusi \u2013 magnetid, m\u00e4rgid<\/a>, kleebised. Need sobivad h\u00e4sti juhendajatele, koorikaaslastele v\u00f5i toetavatele pereliikmetele, kes aitasid noore tantsija igal p\u00fchap\u00e4eval trenni viia.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n\nTelli endale laulu- ja tantsupeo m\u00fcts SIIT! <\/a><\/div>\n<\/div>\n\n\n\n\n5 p\u00f5nevat fakti laulu- ja tantsupidude ajaloost<\/strong><\/h4>\n\n\n1. Naisi ei lubatud esialgu lavale<\/strong><\/p>\n\n\n\nEsimesel \u00fcldlaulupeol 1869. aastal Tartus said osaleda ainult meeskoorid ja puhkpilliorkestrid. Naiste kaasamine oli tol ajal liiga uudne idee<\/em>. Alles 1891. aastal lubati naiskoorid ametlikult kavva \u2013 ja t\u00e4naseks moodustavad naised suure osa peo kandvast j\u00f5ust.<\/p>\n\n\n\n2. Laululava valmis alles 1928. aastal<\/strong><\/p>\n\n\n\nKuigi laulupidusid peeti varemgi Tallinnas, sai Lauluv\u00e4ljak oma ikoonilise laululava alles 1928. aastaks. Konstruktsioon valmis rekordkiirusel \u2013 vaid 4 kuuga. Hilisem kuppel (arhitekt Alar Kotli ja insener August Komendant) valmis 1960. aastal ja on t\u00e4naseni \u00fcks tuntumaid s\u00fcmboleid Eesti kultuuriloos.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
Laulupeod on aset leidnud regulaarselt, kuigi m\u00f5nel perioodil tuli pidada ka \u201evaikseid aastaid\u201c. Ajalooliselt on need peod olnud seotud tugevalt rahvustunde, keele s\u00e4ilimise ja kultuurilise j\u00e4rjepidevusega. Nii laulu- kui ka tantsupidude traditsioon kanti 2003. aastal UNESCO vaimse kultuurip\u00e4randi nimekirja.
T\u00e4naseks on laulupidu kasvanud niiv\u00f5rd suureks, et tegemist on suurima regulaarse koorimuusika festivaliga terves maailmas. Viimati osales \u00fcle 35 000 esineja ning pealtvaatajate arv \u00fcletas 100 000. See ei ole ainult kultuuris\u00fcndmus \u2013 see on logistiline, sotsiaalne ja rahvuslik n\u00e4htus.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
<\/a><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n2025. aasta pidu: ISEOMA toimub 3-6. juulil Tallinnas<\/strong><\/h4>\n\n\nISEOMA toob kokku sajad kollektiivid \u00fcle Eesti ja v\u00e4lismaalt. Suveks kulmineeruv pidu on mitme aasta t\u00f6\u00f6 tulemus \u2013 repertuaari\u00f5ppest, eelproovidest, \u017e\u00fcriide hindamistest ja l\u00f5ppvalikust alates.<\/p>\n\n\n\n
Laulupeo programm jaguneb traditsiooniliselt kolme-nelja p\u00e4eva peale. Alustatakse tantsupeoga Kalevi staadionil, j\u00e4rgneb rongk\u00e4ik ja kulminatsiooniks suur laulupeo kontsert Tallinna Lauluv\u00e4ljakul. Kontserdi l\u00f5pus k\u00f5lav “Mu isamaa on minu arm” (s\u00f5nad Lydia Koidula, viis Gustav Ernesaks) on hetk, kus korraks seisatab ka aeg. Seda laulu ei esitata lihtsalt \u2013 see juhtub<\/em> koos k\u00f5igi kohalolijatega. T\u00e4navuse aasta peo repertuaar peegeldab taas p\u00f5imumist klassikalisest koorimuusikast ja uuematest l\u00e4henemistest. Fookuses on muusika, mis r\u00e4\u00e4gib inimesest endast \u2013 tema juurtest, valikutest ja kohalolust.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n\nMilline on kaasaegne laulupeomeene?<\/strong><\/h4>\n\n\nKui laulupidu kestab m\u00f5ned p\u00e4evad, siis m\u00e4lestused kestavad kauem. Ja just sellep\u00e4rast on iga laulupeoga seotud ka oma meenekollektsioon. Need ei ole lihtsalt suveniirid, mida korraks vaadata ja kapinurka visata. T\u00e4nane meene on tihti praktiline, disainitud nii, et seda kannaksid p\u00e4riselt ka p\u00e4rast pidu.<\/p>\n\n\n\n
ISEOMA ametlikud meened<\/strong> on saadaval Sokisahtli e-poes ja peo ametlikus veebipoes. <\/a>Kollektsioon on loodud koost\u00f6\u00f6s disainerite ja tootjatega, kes tunnevad nii kooriliikumist kui ka igap\u00e4evaelu vajadusi. Sa ei leia sealt lihtsalt logoga T-s\u00e4rke.<\/a> Valikus on n\u00e4iteks kvaliteetsed pusad<\/a>, kestlikud kandekotid, vihmakeebid<\/a>, mida ei pea pr\u00fcgikasti viskama p\u00e4rast esimest kasutust, ning sokid<\/a>, millel on v\u00e4\u00e4rt rohkem kui ainult korraks soojad jalad.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n\n\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n\nMis teeb need meened eriliseks, ongi nende kontekst. T-s\u00e4rk<\/a> on T-s\u00e4rk ainult siis, kui selle k\u00fcljes pole lauluv\u00e4ljaku tolmu, \u00f6\u00f6majale jooksmise v\u00e4simust ja \u00fchise h\u00e4\u00e4le k\u00f5la. P\u00e4rast pidu muutub see esemeks, millel on lugu.<\/p>\n\n\n\nLisaks praktilistele toodetele leiab e-poest ka v\u00e4iksemaid s\u00fcmboolseid kingitusi \u2013 magnetid, m\u00e4rgid<\/a>, kleebised. Need sobivad h\u00e4sti juhendajatele, koorikaaslastele v\u00f5i toetavatele pereliikmetele, kes aitasid noore tantsija igal p\u00fchap\u00e4eval trenni viia.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n\nTelli endale laulu- ja tantsupeo m\u00fcts SIIT! <\/a><\/div>\n<\/div>\n\n\n\n\n5 p\u00f5nevat fakti laulu- ja tantsupidude ajaloost<\/strong><\/h4>\n\n\n1. Naisi ei lubatud esialgu lavale<\/strong><\/p>\n\n\n\nEsimesel \u00fcldlaulupeol 1869. aastal Tartus said osaleda ainult meeskoorid ja puhkpilliorkestrid. Naiste kaasamine oli tol ajal liiga uudne idee<\/em>. Alles 1891. aastal lubati naiskoorid ametlikult kavva \u2013 ja t\u00e4naseks moodustavad naised suure osa peo kandvast j\u00f5ust.<\/p>\n\n\n\n2. Laululava valmis alles 1928. aastal<\/strong><\/p>\n\n\n\nKuigi laulupidusid peeti varemgi Tallinnas, sai Lauluv\u00e4ljak oma ikoonilise laululava alles 1928. aastaks. Konstruktsioon valmis rekordkiirusel \u2013 vaid 4 kuuga. Hilisem kuppel (arhitekt Alar Kotli ja insener August Komendant) valmis 1960. aastal ja on t\u00e4naseni \u00fcks tuntumaid s\u00fcmboleid Eesti kultuuriloos.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
Milline on kaasaegne laulupeomeene?<\/strong><\/h4>\n\n\nKui laulupidu kestab m\u00f5ned p\u00e4evad, siis m\u00e4lestused kestavad kauem. Ja just sellep\u00e4rast on iga laulupeoga seotud ka oma meenekollektsioon. Need ei ole lihtsalt suveniirid, mida korraks vaadata ja kapinurka visata. T\u00e4nane meene on tihti praktiline, disainitud nii, et seda kannaksid p\u00e4riselt ka p\u00e4rast pidu.<\/p>\n\n\n\n
ISEOMA ametlikud meened<\/strong> on saadaval Sokisahtli e-poes ja peo ametlikus veebipoes. <\/a>Kollektsioon on loodud koost\u00f6\u00f6s disainerite ja tootjatega, kes tunnevad nii kooriliikumist kui ka igap\u00e4evaelu vajadusi. Sa ei leia sealt lihtsalt logoga T-s\u00e4rke.<\/a> Valikus on n\u00e4iteks kvaliteetsed pusad<\/a>, kestlikud kandekotid, vihmakeebid<\/a>, mida ei pea pr\u00fcgikasti viskama p\u00e4rast esimest kasutust, ning sokid<\/a>, millel on v\u00e4\u00e4rt rohkem kui ainult korraks soojad jalad.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n\n\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n\nMis teeb need meened eriliseks, ongi nende kontekst. T-s\u00e4rk<\/a> on T-s\u00e4rk ainult siis, kui selle k\u00fcljes pole lauluv\u00e4ljaku tolmu, \u00f6\u00f6majale jooksmise v\u00e4simust ja \u00fchise h\u00e4\u00e4le k\u00f5la. P\u00e4rast pidu muutub see esemeks, millel on lugu.<\/p>\n\n\n\nLisaks praktilistele toodetele leiab e-poest ka v\u00e4iksemaid s\u00fcmboolseid kingitusi \u2013 magnetid, m\u00e4rgid<\/a>, kleebised. Need sobivad h\u00e4sti juhendajatele, koorikaaslastele v\u00f5i toetavatele pereliikmetele, kes aitasid noore tantsija igal p\u00fchap\u00e4eval trenni viia.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n\nTelli endale laulu- ja tantsupeo m\u00fcts SIIT! <\/a><\/div>\n<\/div>\n\n\n\n\n5 p\u00f5nevat fakti laulu- ja tantsupidude ajaloost<\/strong><\/h4>\n\n\n1. Naisi ei lubatud esialgu lavale<\/strong><\/p>\n\n\n\nEsimesel \u00fcldlaulupeol 1869. aastal Tartus said osaleda ainult meeskoorid ja puhkpilliorkestrid. Naiste kaasamine oli tol ajal liiga uudne idee<\/em>. Alles 1891. aastal lubati naiskoorid ametlikult kavva \u2013 ja t\u00e4naseks moodustavad naised suure osa peo kandvast j\u00f5ust.<\/p>\n\n\n\n2. Laululava valmis alles 1928. aastal<\/strong><\/p>\n\n\n\nKuigi laulupidusid peeti varemgi Tallinnas, sai Lauluv\u00e4ljak oma ikoonilise laululava alles 1928. aastaks. Konstruktsioon valmis rekordkiirusel \u2013 vaid 4 kuuga. Hilisem kuppel (arhitekt Alar Kotli ja insener August Komendant) valmis 1960. aastal ja on t\u00e4naseni \u00fcks tuntumaid s\u00fcmboleid Eesti kultuuriloos.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n
<\/a><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n<\/a><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\nMis teeb need meened eriliseks, ongi nende kontekst. T-s\u00e4rk<\/a> on T-s\u00e4rk ainult siis, kui selle k\u00fcljes pole lauluv\u00e4ljaku tolmu, \u00f6\u00f6majale jooksmise v\u00e4simust ja \u00fchise h\u00e4\u00e4le k\u00f5la. P\u00e4rast pidu muutub see esemeks, millel on lugu.<\/p>\n\n\n\n Lisaks praktilistele toodetele leiab e-poest ka v\u00e4iksemaid s\u00fcmboolseid kingitusi \u2013 magnetid, m\u00e4rgid<\/a>, kleebised. Need sobivad h\u00e4sti juhendajatele, koorikaaslastele v\u00f5i toetavatele pereliikmetele, kes aitasid noore tantsija igal p\u00fchap\u00e4eval trenni viia.<\/p>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n 1. Naisi ei lubatud esialgu lavale<\/strong><\/p>\n\n\n\n Esimesel \u00fcldlaulupeol 1869. aastal Tartus said osaleda ainult meeskoorid ja puhkpilliorkestrid. Naiste kaasamine oli tol ajal liiga uudne idee<\/em>. Alles 1891. aastal lubati naiskoorid ametlikult kavva \u2013 ja t\u00e4naseks moodustavad naised suure osa peo kandvast j\u00f5ust.<\/p>\n\n\n\n 2. Laululava valmis alles 1928. aastal<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kuigi laulupidusid peeti varemgi Tallinnas, sai Lauluv\u00e4ljak oma ikoonilise laululava alles 1928. aastaks. Konstruktsioon valmis rekordkiirusel \u2013 vaid 4 kuuga. Hilisem kuppel (arhitekt Alar Kotli ja insener August Komendant) valmis 1960. aastal ja on t\u00e4naseni \u00fcks tuntumaid s\u00fcmboleid Eesti kultuuriloos.<\/p>\n<\/div>\n\n\n\n5 p\u00f5nevat fakti laulu- ja tantsupidude ajaloost<\/strong><\/h4>\n\n\n
![\"\"](\"https:\/\/www.sokisahtel.net\/blog\/wp-content\/uploads\/2025\/05\/ISEOMA-2025-sinised-po\u0303lvikud-3-683x1024.png\")
<\/a><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/www.sokisahtel.net\/blog\/wp-content\/uploads\/2025\/05\/ISEOMA-2025-Laulu-ja-tantsupeo-roheline-seenelise-mu\u0308ts-1-683x1024.png\")
<\/a><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n