Meie sokkide lugusid

_______


Täitsa sooda
 
 
Kuidas sa ütled heale tuttavale teda solvamata, et kuule tüüp, sa oled täiesti sooda? Kuidas sa vabandad tuttava ees, kui tunned, et oled ise täieliku soodana käitunud? Mida ühendavat kinkida endale ja oma hingesõbrale, kellega pole piinlik end koos aeg-ajalt täiesti soodaks lasta? Meie ei teadnud, aga me head kliendid mõtlesid selle välja. Õige vastus on: „Täitsa sooda“ sokid. Kõik me mäletame lapsepõlvest armsaid mummulisi maitseainetopse. Disainisime neist innustatuna sokid „Pipar“ ja „Sool“. Inimesed itsitasid, kui neid riiulil nägid, ja kaup kadus kiirelt lettidelt. Ühel päeval tuli Marje, Lennujaama Sokisahtli müüja, ning ütles, et kliendid küsivad „Pipra“ ja „Soola“ kõrvale ka „Jahu“ ja „Sooda“ sokke. Kõige rohkem aga tahetakse millegipärast „Täitsa sooda“ sokke. Me ei saanud aru – „Täitsa 
sooda“ sokid, mis mõttes? Et kui see on mingisugune nali, võiks keegi selle lahti seletada. Aga kuna sokimasinas oli parajasti ruumi, lõime käega ja panime nad tootmisse. Kui „Täitsa sooda“ sokid müügile jõudsid, vaatasime meie üksteisele, suud ammuli, täiesti sooda pilguga otsa. Sokid kadusid lettidelt nagu soe sai, telefonid olid punased, inimesed käisid poode pidi neid taga otsimas ja ette tellimas.