Eesti on väike. Nii väike, et kui keegi teeb midagi päris head, siis me tavaliselt teame sellest juba enne, kui pood uksed avab. Aga mõnikord juhtub vastupidi: mõned Eesti brändid kasvavad suureks ja jõuavad Amazoni ning välismaiste kingikorvideni. Meie siin arvame endiselt, et tegu on mingi itaalia või ameerika asjaga.
Nimi on kaval asi. Meie oleme Sokisahtel ja meie nimi ütleb ilma igasuguse kahtluseta ära, kust me pärit oleme. Aga kõik Eesti brändid seda valikut ei tee. Ausalt öeldes on see täiesti mõistetav, kui plaan on algusest peale maailma minna.
Eesti brändid, mis ei kõla üldse eestimaiselt
Siin on kolm brändi, mille puhul enamik inimesi ei arva esimese hooga, et need on Eesti omad. Kõik kolm on tegelikult kohalike inimeste tehtud.
1. DODICI Organic, Eesti esimene sodiaagipõhine kosmeetika

Nimi kõlab nagu miski, mis on sündinud Milano kesklinna butiigis. “Dodici” tähendab itaalia keeles kaksteist. Just seda numbrit bränd kannabki: kaksteist sodiaagimärki, kaksteist erinevat kehaõli.
Tegelikkuses on DODICI Organic Eesti bränd, mille taga on kaks naist, kes ühendasid armastuse looduskosmeetika ja tähtkujude vastu. Tulemuseks on Eesti esimene tähtkujupõhine ilubränd.
Idee on lihtne ja üllatavalt kaasahaarav: iga tähtkuju saab oma eeterlike õlidega kehaõli, juurde käib mäekristallist gua sha massaažikivi ja tähtkuju õnnekristall. Koostis on orgaaniline, ilma tehislike lisanditeta, ja õli imendub kiiresti.

Kas tähtkujud päriselt su naha vajadusi määravad? Ei tea. Aga kingitusena on see üks neid asju, mille peale inimene päriselt ütleb “ohhh”. Ja seda ei juhtu just väga tihti.

Kust leiad: dodiciorganic.com, Tallinn Design House ja mitmed Eesti disainipoed.
2. Salt’sUp, Baltikumi esimene gurmeesoolapood

“Salt’sUp” kõlab nagu Brooklyni hipsteripood. Sinna sobib kõik: kirjapilt, apostroof, see kerge naljanumber nime sees.
Aga Salt’sUp on Tallinna oma. Bränd sai alguse 2015. aastal ülikooliprojektina. Klassikaline “teeme midagi ja vaatame, mis juhtub” lugu, mis algas tavalise e-poena. 2020. aasta suvel avati Tallinna vanalinna väikesele tänavale füüsiline pood, esimene soola- ja vürtsipood terves Baltikumis.
Sortimendis on üle 60 gurmeesoola ja pipra, korjatud kokku eri piirkondadest üle maailma. Peeneid soolasid, jämedaid soolasid, helbeid, veskeid. Poes saab soolasid ka päriselt maitsta. Esimesel hetkel tundub see imelik ja teisel hetkel täiesti loogiline.

Ja kui sellest veel vähe on: Kalamajas tegutseb ka nende soolakohvik, kus juustukoogid ja leivad on tehtud nendesamade soolade baasil.
Kui otsid kingitust inimesele, kes “ei taha midagi”, siis inimene, kes ei taha midagi, tahab tavaliselt siiski head soola.

Kust leiad: saltsup.com, pood Tallinna vanalinnas, kohvik Kalamajas.
3. FairTale GHANA ehk sheavõi, mille taga on eestlanna

See on kolmest kõige keerulisem lugu ja ühtlasi kõige ilusam. Ta näitab ka seda, et Eesti brändid ei pea tänapäeval üldse Eestis toodetud olema.
FairTale GHANA müüb toorest, rafineerimata sheavõid ja külmpressitud baobabiõli. Toode ise on nii Ghana kui olla saab: sheavõid teevad Põhja-Ghana naised käsitsi, traditsioonilise meetodiga, mis on põlvest põlve edasi antud. Ei mingit keemiat, ei mingit rafineerimist.

Brändi taga on aga eestlanna, kelle eesmärk oli üsna otsekohene: ehitada ettevõte, mis teeb head ja on samal ajal ka päriselt edukas. Peamine partner on Eesti MTÜ Mondo, mis on Ghanas haridusprojektidega tegelenud juba aastaid.
Aus märkus: ettevõte ise on registreeritud New Yorgis ja tooted valmivad Ghanas. Nii et rangelt võttes ei ole see “Eesti toode”. Aga idee, vedaja ja partnerorganisatsioon on Eestist. Just siin läheb küsimus “mis teeb brändi Eesti brändiks?” päriselt huvitavaks.

Sheavõi ise on muide üks neid asju, mis lahendab talvel poolt su probleemidest: kuiv nahk, lõhenenud kannad, karm peanahk. Rasvane, jah. Aga toimib.

Kust leiad: fairtaleghana.shop ja Amazon.
Mis teeb brändi üldse Eesti brändiks?
Kui neid kolme kõrvuti vaadata, siis vastus ei ole nii selge, kui esmapilgul tundub.
DODICI on eestlaste tehtud ja siin müüdav, aga itaaliakeelse nimega. Salt’sUp toob soola sisse üle maailma, aga poes seisab Tallinnas eesti inimene. FairTale GHANA toode on valmistatud Ghanas ja ettevõte registreeritud Ameerikas, aga kogu asja mootor on Eestist.
Meie arvates on vastus lihtsam, kui tundub: Eesti brändid on need, mille otsused tehakse siin. Kui keegi siinsamas mõtleb välja, kuidas asi peaks välja nägema, kuidas maitsema ja kellele see mõeldud on.
Sokisahtel on selles mõttes lihtsa nimevalikuga. Meie ei üritanud kunagi kõlada nagu keegi teine. Sokisahtel on sokisahtel, ja kümne aasta jooksul ei ole meil kordagi tekkinud tunnet, et oleks pidanud teisiti tegema.
Aga järgmine kord, kui näed poes brändi, mille nimi kõlab kuidagi kaugelt tulnuna, vaata korra tootja nime. Eesti brändid on sageli palju lähemal, kui esmapilgul tundub.
Kuidas ise kontrollida, kas bränd on Eesti oma
Eesti brändid on üllatavalt tihti peidus võõrapärase nime taga. Kui hakkad seda mängu mängima, siis läheb see kiiresti sõltuvust tekitavaks. Neli lihtsat viisi:
- Vaata e-poe jaluses olevat ettevõtte nime. Seal on peaaegu alati kirjas OÜ või AS. See on juba pool vastust.
- Otsi kontaktilehelt telefoninumbrit. +372 on üsna raske valesti tõlgendada.
- Löö ettevõtte nimi äriregistrisse. Otsing on tasuta ja näitab ära asutajad, asukoha ja asutamisaasta.
- Vaata Instagrami kommentaare. Kui pool kommentaaridest on eesti keeles, siis tead küll.
Ja siis on veel see kategooria, kus nimi on nii eestikeelne, et küsimust ei tekigi. Meie oleme sealt.
Otsid kingitust, mille päritolus pole vaja kahelda? Kõik Eesti brändid ei peida ennast võõra nime taha. Vaata meie Eesti kollektsiooni või “Kanna kunsti!” kollektsiooni, kus Eesti kunsti saab iga päev jalas kanda.















































































